Täna, 11. juulil, peeti Eesti Meistriliiga 19. vooru mäng Paide Linnameeskonna ja Tallinna Levadia vahel. Kokku sõitis Paidesse neli Levadia fänni, kes olid otsustanud toetada ägedalt meeskonda ja kaitsta edukalt klubi värvide au. Teed Paidesse saatis laulude kordamine ja moraalne ettevalmistus mänguks. Jõudnud Eestimaa südamesse, hakkasid fännid otsima staadionit, kusjuures nad ei olnud ainsad asjast huvitatud. Teel kohati polgukaaslasi armee Hummeris. Teinud kindlaks, kuidas jõuda staadionile, jõid fännid rahulikult õlut ja suundusid sissepääsu poole.

Väga meeldiv, et meeskonna toetajad olid kohal kõigil meie Meistriliiga maikuu välismängudel. Kahel juhul aitas väljasõiduga tublisti klubi juhtkond - aitäh!

Paide jäi meelde peamiselt suurepärase ilma ja kohalike, küllaltki sõbralike poolehoidjatega täidetud tribüünidega. Mida ei saa paraku öelda Narva kohta, alustades tribüünist, kust hoovas justkui mingit kurbust ja lootusetust - kes vaatas igavledes väljakule, kes mälus sihvkasid, kes lobises sõpradega, seistes seljaga platsi poole. Narvakad ei võtnud vaevaks isegi veidi plaksutada oma mängijatele vahetuste ajal. Sillamäe võttis meid vastu ja saatis teele reipalt ja lõbusalt. Omadele püüti kaasa elada päris algusest peale ning pärast skoorimist reageeriti väga elavalt. Loomulikult oli ka õelaid ja sugugi mitte meeldivaid hüüdeid meie aadressil, kuid pärast Narva staadionil kogetud „kalmistut“ see ennemini küttis meid üles kui ärritas.